Neurofibroom (Neurofibroma) on perifeerse närvisüsteemi healoomuline närvikesta kasvaja. 90 % juhtudest leitakse neid iseseisvate kasvajatena, millel puuduvad geneetilised häired. Ülejäänud juhtudel esinevad need inimestel, kellel on I tüüpi neurofibromatoos (NF1) – autosomaal-dominantne, geneetiliselt pärilik haigus. Need võivad põhjustada mitmesuguseid sümptomeid alates füüsilisest moonutusest ja valust kuni kognitiivse häireteni.
Neurofibroom (Neurofibroma) võib olla 2–20 mm läbimõõduga, pehme, lõtv ja roosakasvalge. Histopatoloogiliseks diagnoosimiseks võib kasutada biopsiat.
Neurofibroom (Neurofibroma) tekivad tavaliselt teismeeas ning sageli ilmnevad pärast puberteeti. I tüüpi neurofibromatoosiga inimestel kipuvad nende arv ja suurus kogu täiskasvanueas suurenema.
A neurofibroma is a benign nerve-sheath tumor in the peripheral nervous system. In 90% of cases, they are found as stand-alone tumors, while the remainder are found in persons with neurofibromatosis type I (NF1), an autosomal-dominant genetically inherited disease. They can result in a range of symptoms from physical disfiguration and pain to cognitive disability.
Neurofibromad on perifeersetes närvides levinud healoomulised kasvajad. Tavaliselt näevad need välja nagu pehmed punnid nahal või väikesed tükid naha all. Need tekivad endoneuriumist ning perifeersete närvikatete ümbritsevatest sidekudedest. Neurofibromas are the most prevalent benign peripheral nerve sheath tumor. Often appearing as a soft, skin-colored papule or small subcutaneous nodule, they arise from endoneurium and the connective tissues of peripheral nerve sheaths.
Neurofibroom (Neurofibroma) võib olla 2–20 mm läbimõõduga, pehme, lõtv ja roosakasvalge. Histopatoloogiliseks diagnoosimiseks võib kasutada biopsiat.
Neurofibroom (Neurofibroma) tekivad tavaliselt teismeeas ning sageli ilmnevad pärast puberteeti. I tüüpi neurofibromatoosiga inimestel kipuvad nende arv ja suurus kogu täiskasvanueas suurenema.